Manifestid olid ühekordsed aktsioonid Kanuti Gildi Saalis ja arvamusfestivalil, mida on õigupoolest raske kokku võtta. Nendes osalesid näitlejad, poliitikud, arhitektid, investeerimispankurid, telesaatejuhid, koeradresseerijad, kultuurikriitikud, Anna-Maria Galojan, vahel ka lihtsalt inimesed tänavalt oma monoloogiga. Neid kohtumisi ei salvestatud, mis võimaldas kohaletulnutel rääkida vabalt ja ausalt teemadel, mis meid huvitas. Esimene manifest 29. oktoobril 2013 andis kunstiinimestele võimalusele pihtida oma suhetest reklaamide, keikanduse ja rahaga – kandes alapealkirja “Haltuurakunst”.
Nagu näha, siis säilinud on üks videoklipp, kus meie raamatupidaja Alari Rammo tutvustab OÜ-tamise võlusid (mõistagi distantseerime end igasugusest sellelaadsest tegevusest). Manifestid ei olnud ainult jutustamine, vaid ka aktiivne järeleproovimine, tegutsemine, manifesteerimine. Teine üritus tõi 3. detsembril 2013 lavale kokku elupõletamise filosoofia ja -ilmingud ühiskonnas, kandes alapealkirja “Rajuelu”.
Muuhulgas toimus seal kabepoksi-matš kultuurikriitikute Meelis Oidsalu ja Mihkel Kunnuse vahel, mis eskaleerus kiiresti vabavõitluseks. Kolmas manifest 11. aprillil 2014 rääkis tollal kirgi kütnud pereväärtuste(sihtasutuse)st ja seal toimus mälestusväärne padjasõda Mari-Liis Lille ja Kaja Kallase vahel, ent ära jäi “naistedebati” viimase osana planeeritud mudamaadlus (vann oli laval mudaga valmis), kuna publik hääletas päris debati poolt.
Manifestide puhul oligi suur osa nn “juhuse dramaturgial” – kuidas konkreetsel õhtul kokku tulnud ja esimest korda publiku ette jõudvad numbrid õnnestuvad, kuhu nad välja jõuavad ja kuidas omavahel terviku loovad. Näiteks pidi teine Manifest algama lõukoera ilmumisega publikust aedikuga eraldatud lavale – aga juhtus nii, et hoopis koer hakkas publikut kartma ja lavale ei ilmunud.
